Müügil 19.05-01.06.2022 vaid koos Maalehega Konsumi, Maksimarketi, Prisma ja Selveri kauplustes üle Eesti.

Taani diplomaat Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga ühes korteris tapetud vene prostituut Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapule ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, jätkab Andersen omal käel ja püüab leida seost tundmatu prostituudi ja Sonja vahel. Nii tutvub ta Vera õe Lilliga – lauljannaga hotell Praga restoranist. Nende vahel tekib armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Andersenile esitatakse süüdistus kohatu käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...

SARJAS ILMUVAD RAAMATUD:

Kliki raamatu peale, et lugeda raamatu tutvustust.

Elina Backman

KUI KUNINGAS SUREB

Ilmub 7.04.2022

Åsa Larsson

VERESÜÜ

Ilmub 21.04.2022

Geir Tangen

MAESTRO

Ilmub 5.05.2022

Leif Davidsen

VENE LAULJANNA

Ilmub 19.05.2022

Lone Theils

KURVA POEEDI NAINE

Ilmub 2.06.2022

Thomas Enger

VARJUSURM


Yrsa Sigurðardóttir

KES TEISELE HAUDA KAEVAB


Mats Olsson

KARISTA JA LASE SURRA


Susanne Jansson

OHVRIRABA


Anders de la Motte, Måns Nilsson

MAAKLERI SURM


16. Elina Backman „Kui kuningas sureb“ 


Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits.

496 lk

Ühest Kesk-Soome jõest leitakse teismelise tüdruku surnukeha. Tema surma põhjust ei õnnestugi välja selgitada. Räägitakse küll õnnetusest, küll enesetapust, aga jutud liiguvad ja leidub ka neid, kes ei usu kumbagi seletust.


Kolmkümmend aastat hiljem huvitub loost äsja töö kaotanud netiajakirjanik Saana ja väikelinna rahu on rikutud. Ka Saana ise tunneb, et vaikse pealispinna all luurab midagi tumedat. Ja keegi hoiab tal silma peal.


Samal ajal leitakse Helsingist kroonikujulise põletusmärgiga surnukeha ja juhtumi uurimine tehakse ülesandeks kriminaalkomissar Jan Leino töörühmale. Jani elus on rasked ajad, aga oma tööd ta tunneb. Sellest hoolimata tammub uurimine paigal ja Jan pelgab, et krooniga laipu tuleb juurde.


Kuidas on omavahel seotud too ammune surmajuhtum ja värske mõrv? Kas Saana ja Jani uurimisteed ristuvad? Kes on salapärased kuningad? Pinev teekond vastusteni on Elina Backmani krimisarja debüütromaani selgrooks, taustameeleolu loovad suvise Soome maastikud, vana mõis jõe kaldal ja paljulubavad inimsuhted.

17. Åsa Larsson „Veresüü“


Rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe.

312 lk

Ligi kaks aastat on möödunud ajast, mil Rebecka Martinsson klaaris arveid meestega, kes mõrvasid tema noorpõlvesõbra Viktor Strandgårdi. Nüüd on Rebecka haiguslehel ja tal on väga raske tollaseid sündmusi meenutada. Töö tõttu satub ta taas Kirunasse, kus äsja lapsepuhkuselt naasnud politseiinspektor Anna-Maria Mella on asunud uurima preester Mildred Nilssoni mõrva.


Kuriteo jäljed on küll jahtunud, ent tõde hõõgub külas nagu tuli tuha all. Mõrvatud preester Mildred Nilsson oli feminist ja mässaja, kes oli pinnuks silmas nii oma ülemusele ja kolleegidele kui ka paljudele meessoost külaelanikele. Mildredi tulek pööras kõik senised võimusuhted pea peale, ta rajas naisvõrgustiku ja lõi kiriku maadele rännanud emahundi kaitseks sihtasutuse. Tänu Rebeckale jõuavad politsei kätte Mildredile saadetud ähvarduskirjad ja üks võigas joonistus. Ehkki Rebecka hoidub seekord sündmustesse sekkumast, lõppeb asi tema jaoks siiski veriselt.


Åsa Larsson on Skandinaavia üks populaarsemaid põnevusromaanide autoreid, kelle mitmeid auhindu saanud Rebecka Martinssoni sarja on müüdud miljonites eksemplarides terves maailmas. Eesti keeles on Larssonilt ilmunud ka Ingela Korselliga kahasse kirjutatud lasteraamatute sari „PAX“.

18. Geir Tangen „Maestro“ 


Norra keelest tõlkinud Ene Mäe.

328 lk

Ühel hallil sügishommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba kriminulli meenutava jantliku mõrvaloo keskmesse. Politseiuurija Lotte Skeisvoll peab tapja peatama, enne kui too jõuab oma ennustused täide viia, aga aega on napilt. Iga kaotatud sekund võib kellelegi elu maksma minna.


Tagaplaanil seisab taktikeppi vibutav dirigent, kes juhatab oma isiklikku reekviemi. Klassikalist surmasümfooniat, kus orkestri liikmed peavad mängima nii, nagu tema tahab. Partituur on tema käes. Tema on Maestro.


Geir Tangen (snd 1970) on õppinud politoloogiat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, töötanud ajakirjaniku, vabakutselise toimetaja ja põhikooli õpetajana. Ta elab Norra läänerannikul Haugesundis ja on Norras tuntud oma populaarse blogiga, kus ta arvustab kriminaalromaane. „Maestro“ on Geir Tangeni debüüt kirjanikuna. „Maestrot“ võib pidada sümboolseks Nordic Noir’i kvintessentsiks.

19. Leif Davidsen „Vene lauljanna“


Taani keelest tõlkinud Kai-Mai Aja.

264 lk

Taani diplomaat Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga ühes korteris tapetud vene prostituut Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapule ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, jätkab Jack Andersen omal käel ja püüab leida seost tundmatu prostituudi ja Sonja vahel. Nii tutvub ta Vera õe Lilliga – lauljannaga hotell Praga restoranist.


Nende vahel tekib armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus kohatu käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...


Leif Davidsen (snd 1950) on Taani üks populaarsemaid kirjanikke. Vabakutselise ajakirjanikuna reisis ja töötas ta üle 20 aasta Euroopa erinevais paigus ja paljud taanlased teavad teda kui Taani Raadio korrespondenti Moskvas, kes kajastas neile raudse eesriide tagust elu. Davidsen debüteeris kirjanikuna 1984. aastal ja on kirjutanud põnevusromaane, reisiraamatuid ja kolm novellikogu, mis on pälvinud rohkelt tunnustust ja mida on saatnud suur müügiedu.

20. Lone Theils „Kurva poeedi naine“


Taani keelest tõlkinud Eva Velsker.

328 lk

Iraanist Taani pagedes kaotas kuulus luuletaja Manash Ishmail silmist oma naise Amina, kes on nüüd otsekui maa alla vajunud. Manash Ishmail palub abi ajalehe Globalt Londoni korrespondendilt Nora Sandilt, et too aitaks tal naise üles leida. Amina jälgi ajades satub Nora varjatud paikadesse, kus illegaalsed pagulased end lakkamatus hirmus ametivõimude eest peidavad. Nora õpib tundma maailma, kus mõned inimelud on vähem väärt kui teised, ja tõmbab endale suure hädaohu kaela.


„Kurva poeedi naine“ on iseseisev järg romaanile „Saatuslik merereis“, mis ilmus eesti keeles 2017. aastal.


Lone Theils on ajakirjanik, kes elas ja töötas kuusteist aastat Londonis. Praegu elab ta Taanis, on pühendunud kirjanikutööle ning tegutseb ka vabakutselise ajakirjanikuna.

21. Thomas Enger „Varjusurm“


Norra keelest tõlkinud Annika Kupits.

400 lk

Üksikust telgist Oslo haljasalal leitakse rinnuni maasse kaevatud naise laip. Ta on kividega surnuks loobitud, tema seljal on piitsaarmid ja tema käsi on maha raiutud.


Ajakirjanik Henning Juul kaotas kahe aasta eest tulekahjus oma poja. Nüüd, tööle naastes, pannakse ta seda lugu uurima. Õige pea leiab politsei kahtlusaluse, ent Juul saab kiiresti aimu, et kogu asi on palju keerulisem. Vastuseid jahtides satub ta julmade jõudude tähelepanu alla. Kui aset leiab uus mõrv, on Juulile selge, et ta peab tõe jälile jõudma enne, kui veel enam elusid hävitatakse. Tema enda oma kaasa arvatud.


Thomas Enger (snd 1973) töötas varem ajakirjanikuna. „Varjusurm” on tema debüütromaan, mis ilmus 2010. aastal ning sai kohe palju tähelepanu nii Norras kui välismaal. „Varjusurmaga” alanud Henning Juuli sarja on tõlgitud 30 keelde. Eesti keeles on Engerilt varem ilmunud teise Norra tunnustatuma krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud „Nullpunkt“, „Suitsukate“ ja „Kreenis“. Lisaks raamatute kirjutamisele loob Thomas Enger ka muusikat. Ta elab Oslos Grünerlökkal, linnajaos, mida kohtame ka tema romaanides.


22. Yrsa Sigurdardottir „Kes teisele hauda kaevab“ 


Islandi keelest tõlkinud Mart Kuldkepp.

424 lk

Advokaat Thóra Gudmundsdóttir läheb appi hotellipidajast kliendile Jónas Júliussonile, kes väidab, et tema ostetud kinnisvaral esineb „varjatud viga“: nimelt seal kummitab. Ühtlasi aga mõrvatakse lähedasel rannal hotelliga seotud noor arhitekt Birna Halldórsdóttir ning Jónas osutub kuriteos peamiseks kahtlusaluseks.


Uurimine, mille Thóra seepeale omal käel ette võtab, paljastab Teise maailmasõja aastatel aset leidnud õõvastavad sündmused, millel on seosed nii Birna surma kui ka Islandi mõjuvõimsate poliitikaringkondadega.


Yrsa Sigurðardóttir on Islandi krimikirjanduse üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid autoreid, psühholoogilise detektiivromaani vaieldamatu meister.

23. Mats Olsson „Karista ja lase surra“ 


Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp.

448 lk

Kui Harry Svensson pärast luhtaläinud seiklust öises Malmös tagasi oma hotellituppa jõuab, märkab ta naabertoa irvakil ukse vahelt seal magavat tuntud artisti. Muusiku kõrval lamab aga surnud naine.


Ehkki Harry on äsja ajakirjanikutööga lõpparve teinud ja plaanib käivitada hoopis restoraniäri, ei suuda ta sülle kukkunud võimalusest loobuda ja otsustab sellest loo kirjutada. Pärast uudise avalikuks tulemist jätkab ta tundmatu mõrvaohvri tausta uurimist ja intervjueerib comeback’i üritavat artisti. Peagi ähvardab ka Harryt oht rambivalgusesse sattuda.


Mõni kuu hiljem toimub Göteborgis peaaegu samasugune mõrv. Seekord on ohvriks toosama naine, kelle seltsis Harry Malmös ebaõnnestunult aega veetis. Nende kohting oli olnud täiesti tavaline, kui jätta kõrvale asjaolu, et nad olid kavatsenud piitsutamisega tegeleda. Nii satub Harry sarimõrvari tagaajamisse, kusjuures tema seisukohalt on väga soovitav, et päevavalgele tuleks vaid osa tõest.


Mats Olsson on ajakirjanik, kes on rohkem kui viie aastakümne jooksul kirjutanud lugusid muusikast, filmist, spordist, toidust ja veel paljust muust. „Karista ja lase surra” on tema debüüt krimikirjanikuna.

24. Susanne Jansson „Ohvriraba“


Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp.

360 lk

Mossmarken on udust ümbritsetud, silmapiirini laiuv raba, kus kasvavad kidurad männid ja varitsevad sügavad laukad. Ammustel aegadel maeti rabasse ohvriande jumalatele ja räägitakse, et ka tänapäeval kaovad inimesed siin jäljetult.


Noor bioloog Nathalie tuleb siia oma märgalasid käsitleva doktoritöö jaoks katseid tegema. Peagi selgub aga, et tema tegelik eesmärk on isiklikumat laadi. Kui rabast leitakse surnukeha, on see niihästi Nathalie kui ka politsei jaoks hirmutav põhjus alustada uurimist, mis siin minevikus juhtus. Nathalie tee ristub rahvusvaheliselt tuntud fotokunstniku Maya Linde omaga, kes töötab uurimise juures politseifotograafina.


Mõlemad liiguvad läbi mälu ja pinnase sügavate kihtide šokeerivate avastuste ja kaua varjatud tõe poole.

25. Anders de la Motte ja Måns Nilsson „Maakleri surm“ 


Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp.

344 lk

Päikeselisel juunipühapäeval leitakse Österlenis ilusas Gislövshammaris ostjatele uut maja näidanud maakler Jessie Anderson surnuna. Kas tegemist on õnnetuse või tapmisega?


Peagi haaratakse uurimisse ka järsk ja veidi kohmakas komissar Peter Vinston, ehkki tegelikult on ta siinkandis üksnes puhkusel. Ta saab abiliseks kogenematu ent ambitsioonika ja terase kohaliku konstaabli Tove Espingi. Kolleegid käivad teineteisele närvidele, kuid tõe välja selgitamise käigus areneb nende vahel omamoodi vastumeelne sõprus.


Paistab, nagu oleks Gislövshammari uhket maja algusest peale saatnud ebaõnn. Politseinikud märkavad peagi, et külaelanike suhtumine luksusvillasse on väga erinev, nad ei saa kuidagi lahti tundest, et kõik varjavad midagi. Skåne tasandiku idülliliste külade hekkide taga luurab mõrvar.


”Maakleri surm” on esimene osa Anders de la Motte ja Måns Nilssoni uuest krimiromaanide sarjast. Anders de la Motte raamatuid kiidavad nii lugejad kui kriitikud, need on võitnud mitmeid auhindu ja tõlgitud ligi 30 keelde. Måns Nilsson on koomik ja saatejuht ning raamatute, teatrilavastuste ja filmikäsikirjade autor.


Ettetellimine aadressil maaleht.ee/krimisari, klienditugi@ekspressmeedia.ee või telefonil 680 4444.